Armas eelarvamustevaba eestlane.
Vaatan ikka kord nädalas Jõekalda ja Margna seiklusi Kagu-Aasiasning mul on lausa kahju vennukestest, kui nende reis oligi selline, nagu saates kajastatakse. Loodan kõigest hingest, et mitte, sest muidu jääb neil küll kogu sealne kant väga pealiskaudeks.
Ära söö tänavatoitu, ära mine turismitrajektoorist kõrvale, jnejne.
Mina vaatan ja vesistan suud, kui mõneoma lemmikroa ära tunnen, mida saabki vaid tänavalt ota.
Sama lugu kordub reisiportaali trip kommentaarides. Kui esitatakse küsimus, kuhu Cambodias minna ja mida teha, malaariatablette võtta, või mitte, ning, kas vaktsineerimine on vajalik, siis hakkab sealt tulema. Kindlasti mürgitage ennast tablettidega. Kindlasti ärge sööge tänaval. kindlasti ärge tehke seal midagi, mis pole turistikas. Muidugi juhtub seal, et tuleb ette terviserikkeid ja kahjuks isegi ülisuuri. Aga eks sellist asja juhtub ka euroopas. Hoia enda käed puhtad ja mõitus selge, siis on ka oht väiksem. Ja arsti juurde pöördudeseipanda sind seal kuudepikkusesse järjekorda. Nagu meie armsas Eestis.
Mul murdus üleeile hammas ära. Ja kahjuks oli see kroonialune hammas, mis tähendas seda, et kogu neljane kroonikupatus lihtsalt kukkus mulle keset söömist keele peale. Hea, et alla ei neelanud.
Kroonid olid lastud Sihanoukvilles panna ja juba panemise ajal ütles doktor, et ühel pool on hammas niruvõitu ja võib probleemseks osutuda. Hoidusin küll oma lihatükke ja koogikoguseid selle poolega läbi jahvatamast, aga eks ilmselt valvsus nõrgenes ja käiski krõks ära ja pool sahtlit kohe tühi, ülemisel jooksul veerand läinud.
Mina naiivitar võtsin oma kikukesed ja marssisin kohe lähimasse tsiviliseeritud kohta, et lasta uuesti nad suhu toppida. No täitsa loll!!! Ühes kohas oli hambaarsti puhkusel, teises seminaril. Linna kallim kliinik teatas, et nendel lähinädalatel küll võimalust pole mind aidata. Et äkki ikka pöördun selleproteesija poole, kes mulle need suhu pani. No kui siis ütlesin, et vähe kaugevõitu lennata, ja kallis ka. Siis vahiti mind sõnatult. Löögile ma loomulikult ei saanud. Rakvere polikliinik lõpuks võttis vähemalt julgue kokku ja vaatas mulle suhu, teatadeski selle kurva uudise, et hammas on murdunud, ning kohe liimida enam ei saa. Minu vingumise peale, et suu on juba seest katki ja kaua ma söömata olen (kuigi dieet mõjub ilmselt hästi, arvestades algavat olematut rannahooaega), pandi mulle mingi aeg proteesija juurde kirja. Samas soovitati ka ikka pöörduda selle arsti poole, kes mulle kroonid tegi. Ja kui siis ütlesin, et tehti Cambodias, pillas õde mu hambad maha kiljatusega: "Kus kohas?" No selgitasin siis, et elasin eal ja seal head arstid ning hind taskukohane. Nad uurisid mu kroone kohe kambaga lausa. Lõpuks võtsin need neil käest ära. Siis saingi numbri, siis nad saavad edai vaadata kuni toolis olen.
Aga multekkis ikka täiega selline tunne, et.....
lenda või tõesti tagasi arsti juurde. See seal küll ei imestanud, et mul olid europlommid, mis kogu aeg ära kukkusid. Ja järjekordakah polnud. Ootasid natuke aega ja said asja korda. Siin on ikka suht savi inimesest, piinle kui tahad, sinu probleem. Meil aegu pole ja kõik.
