Arstiabi!
 Kuskil veebruari keskel (praegu on juba septembri lõpp nagu märkate) jäi mul küünarnukk valusaks.
No jäi, siis jäi. Küllap kopsasin kuhugi vastu ja sai haiget, mõtlesin.  panin salvi peale ja arvasin, et paari päevaga on taas korras.  Aga ei olnud! Hoopis valusamaks läks. Tohterdasin teist siis igasugu maarohtudega agarasti, kuid tulemuseta.
Et olen laisk arsti juures käia, siis jõudsin lõpuks sinna aprilli lõpus, kui käsi ikka päris-päris haiget tegi ja küünarnukist enam eriti liikuda ei tahtnud.
Doktor vaatas korraks kätt ja teatas, et mul on nüüd tennisemängija küünarnukk.
No mida iganes nukk, aga tahaks teistkorda saada, nõudsin.
Olgu, kuna mul käed ka nagunii surevad pidevalt, sain lunimise peale saatekirja neuroloogile.
Kappasin naiivitar kohe registratuuri, et ohooo, nüüd saan haigustele leevendust spetsialisti juures. Aga võta näpust, või kui tahad siis küünarnukist. Esimene vaba saadaolev aeg oli juulis. Mis mõttes`???? Vot arst nii hõivatud, et vabu aegu pole. Kui tahad - mine tasulisse.
Aga mille eest me siis makse maksame, ja ravikindlustust`?
Olgu, kannatasin ilusti veel kaks kuud ja saingi neuroloogi jutule.
Tõsi küll, väikese hilinemisega, sest doktorihärra jäi minutit viisteist vastuvõtule hiljaks.  Pole hullu!
Seletasin kõik oma hädad ära. Kahe kuuga oli lisandunud veel jalaga mure. Vasaku jalalaba sooned ja kõõlused oleksid nagu lühemaks kulunud, või kokku tõmbunud. Jalalaba sirgeks ajades rebis sees ikka jubedalt. Rääkisin kõik hädad ära ja...... Jalg olla seljas kinni. Okey, pigem ikka p..ses kinni mõtlesin, aga no mis mina meditsiinikauge mutt ka tean. Ravi ei olevat jalale, sest mul aastaid seljaga radikuliidivalud olnud. Nojah! on küll olnud, aga kas ikka midagi ei aita. Liigutage jalalabasid pidevalt, tuli soovitus. Olgu - hakkan siis liigutama, mõtlesin tookord.
Nii, küünarnukki võib viinaga määrida, küll siis terveks saab. Ja ei pea olema mingi kallis viin, kõlbab tavaline lauakas kah.
Kaks kuud oodata järjekorda, et kuulda sellist asja. !!!
Lõpuks siis avastas doktor veel saatekirjalt selle, et mu käed surevad ära kogu aeg. Ohoooo, see oli midagi, mida ta lõpuks jagas. Sain uue saatekirja neurokirurgile, kes klõmpsti pidi mõlemad käed kiirelt korda lõikama.  Tore, et midagigi!
Kappasin kiirelt Meremeeste haiglasse, et ennast kirja panna, aga doktor oli puhkusel. Ja üldse naeris registratuurimutt mu välja. Kirurg võtab vastu 2x nädalas 2 tundi, ning elav järjekord on kapraalkanalite lõikusele. Vohhhh!
Olin vastuvõtu päeval kenasti tund enne kohal, järjekorras olin 38-s. vaheldumisi võeti letti käsilasi ja muidu haigeid. Õnneks mingil hetkel vaatas arst ise üle kabinetiukse välja ja avastades, et käelisi on liiga palju, tuli ja korjas saatekirjad kokku kõigilt. Muud haiged suunati kõrvalkabinetti hoopis ümber.
Ja nii pääsesin lõpuks ka minagi arsti palge ette viieks minutiks, mille jooksul selgus, et opile saan oktoobri alguses ja korraga lõigatakse ikka vaid üks käsi, taastumine võtab aga aega päris pikalt.
Jõudsin talle veel viiksatada oma küünarnukist, kuid ta arvas, et see on hoopis ortopeedi rida.
 Noolgi siis. Kuna perearst oli puhkusel, siis ei hakanud asendajate juurde trügima.
Viinaga määrimisest pole siiani kasu olnud, võõpa väljast, või kasta seestpoolt - käsi jääb aina kehvemaks. Tagatipuks keeras vasaku  jala varvas end ühel hommikul hoopis teiste varvaste alla. Vaat sulle siis seljas kinni - liigub nagu ise tahab. Valus on kogu jalalaba aga niimoodi, et katsuda ei saa ja kingi ka eriti jalga panna mitte. Varba väänasin muidugi vanasse asendisse tagasi. Toeks ostsin teisele veel mingi silikoonist jubina kah. Püsib otse, kuigi valus on.  Solidaarsusestvasaku jalaga, alustas nüüd suremist ka parema jala suur varvas. On kenasti valge ja jääkülm. Kurjam, kui see ka müllama hakkas, siis panin uuesti perearstile aja, Neljapäeval saan taas diagnoosid. Ja üritan saada mõne vahva eriarsti jutule. Äkki õnnestub isegi rönken teha jalast.
Ning, et elu oleks ikka lill, teatas tööandjast juhataja mulle, et peale oppi tohin olla haiguslehel vaid kolm nädalat. Sellest pidada piisama. Oleks ma enne teadnud, et kaupluse juhatajal ka arstipaberid on. Ja mina veel imestasin, et poe tagaruumis seinal on tema nimi, juhuks kui keegi esmaabi peaks vajama. :)